SANDLER KOOLITUSKESKUS

ÕPPEKAVA

 

 

 

 

1

Õppekava nimetus

 

Arvuti kasutamine ja failihaldus algajatele

2

Õppekavarühm

482 Arvutikasutus

3

Õppekava koostamise alus

The European Computer Driving Licence Foundation Ltd.

Moodul 2 (Arvuti kasutamine ja failihaldus)

4

Koolituse maht ja õppe ülesehitus

20 auditoorset tundi (loeng ja praktilised ülesanded)

5

Õppekeskkond

Arvutidega varustatud õppeklass

6

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

 

Kursus on mõeldud täisealistele, kellel on vähene kogemus arvutiga töötamisel.

7

Eesmärk

Arvutikasutamise oskuste parandamine

8

Õpiväljundid

Arvuti  kasutamine  ja  failihaldus nõuab taotlejalt personaalarvuti kasutamise ja haldamise oskusi. Õppija peab omama järgmisi teadmisi ja oskusi: ·Operatsioonisüsteemi põhifunktsioonide kasutamine, sealhulgas arvuti põhisätete kohandamine ja sisseehitatud spikrifunktsioonide kasutamine.

·Töölauaarvuti tõhus kasutamine ja efektiivne töö graafilise kasutajaliidesega.

·Failihalduse põhimõistete tundmine ning failideja kaustade tõhus korraldamine, et oleks tagatud nende lihtne tuvastamine ja leidmine.

·Utiliitide kasutamine suurte failide tihendamiseks ja ekstraktimiseks, viirusetõrjeprogrammide kasutamine arvutiviiruste vastu.

·Lihtsate tekstitöötlus-ja prindivahendite kasutamine, mis on saadaval operatsioonisüsteemi koosseisus

9

Õppesisu

2.1 Operatsioonisüsteem

2.1.1 Esimesed sammud

2.1.1.1Arvuti käivitamine ning turvaline sisselogimine kasutajanime ja parooli abil.

2.1.1.2Arvuti taaskäivitamine vastava protseduuri abil.

2.1.1.3Mittereageerivarakenduse sulgemine.

2.1.1.4Arvuti väljalülitamine vastava protseduuri abil. 2.1.1.5Saadaolevate spikrifunktsioonide kasutamine.

2.1.2 Häälestamine

2.1.2.1Arvuti põhilise süsteemiteabe kuvamine: operatsioonisüsteemi nimi ja versiooni number, paigaldatud muutmälu(RAM).

2.1.2.2Arvuti töölauakonfiguratsiooni muutmine: kuupäev ja kellaaeg, helitugevuse sätted, töölaua kuvasuvandid (värvisätted, töölaua taust, ekraanipikslite eraldusvõime, ekraanisäästja suvandid).

2.1.2.3Klaviatuurikeele määramine ja lisamine.

2.1.2.4Tarkvararakenduse installimine ja desinstallimine.

2.1.2.5Klaviatuuri kuvaprindivahendi kasutamine kogu ekraani või aktiivse akna hõivamiseks.

2.1.3 Töö ikoonidega

2.1.3.1Tavalisedikoonid: failid, kaustad, rakendused, printerid, draivid, prügikast.

2.1.3.2Ikoonide valimine ja teisaldamine.

2.1.3.3Töölaua otseteeikooni loomine ja eemaldamine, pseudonüümi loomine.

2.1.3.4Ikooni kasutamine faili, kausta või rakenduse avamiseks.

2.1.4 Akende kasutamine

2.1.4.1 Akna osad: tiitliriba, menüüriba, tööriistaribavõi lint, olekuriba, kerimisriba.

2.1.4.2 Akna ahendamine, laiendamine, taastamine, suuruse muutmine, teisaldamine ja sulgemine.

2.1.4.3 Liikumine avatud akende vahel.

2.2 Failihaldus

2.2.1 Põhimõisted

2.2.1.1Draivide, kaustade ja failide hierarhiline struktuur operatsioonisüsteemis.

2.2.1.2Seadmed, mida operatsioonisüsteem kasutab failide ja kaustade salvestamiseks: kõvaketas, võrgukettad,USB-kiirmälu, CD-RW, DVD-RW.

2.2.1.3Failide ja kaustade mahu mõõtmine: kB, MB, GB.

2.2.1.4Andmete regulaarse varundamise vajadus irdmäluseadmele või välissalvestile.

2.2.1.5Failide võrgusalvesti eelised: mugav juurdepääs, ühiskasutuse võimalus.

2.2.2  Failid ja kaustad

2.2.2.1Akna avamine kausta nime, suuruse ja asukoha kuvamiseks draivil.

2.2.2.2Draivide ja kaustade vaate laiendamine ja ahendamine.

2.2.2.3 Navigeerimine faili või kausta juurde draivil.

2.2.2.4 Kausta loomine ja alamkausta loomine selles kaustas.

2.2.3 Töö failidega

2.2.3.1 Tavalised failitüübid: tekstitöötlusfailid, tabelitöötlusfailid, andmebaasifailid, esitlusfailid, PDF-failid (porditav dokumendivorming), pildifailid, helifailid, videofailid, tihendatud failid, ajutised failid, täitmisfailid.

2.2.3.2 Tekstitöötlusrakenduse avamine. Teksti sisestamine faili, failile nime panemine ja faili salvestamine asukohta draivil.

2.2.3.3 Faili oleku muutmine: lugemisfail/lukus, lugemis-kirjutusfail.

2.2.3.4 Failide sortimine tõusvas või laskuvas järjestuses nime, mahu, tüübi ja muutmiskuupäeva järgi.

2.2.3.5 Head tavadkausta-ja failinimede kasutamisel; tähendusrikkad nimed,mis aitavad faile ja kaustu korraldada ning välja otsida.

2.2.3.6 Failide ja kaustade ümbernimetamine.

2.2.4 Kopeerimine ja teisaldamine

2.2.4.1Ühe faili või kausta valimine, külgnevate ja mittekülgnevate failide või kaustade valimine.  

2.2.4.2 Failide ja kaustade kopeerimine kaustade ja draivide vahel.

2.2.4.3 Failide ja kaustade teisaldamine kaustade ja draivide vahel.

2.2.5 Kustutamine ja taastamine

2.2.5.1Failide ja kaustade kustutamine prügikasti.

2.2.5.2 Failide ja kaustade taastamine prügikastist.

2.2.5.3 Prügikasti tühjendamine.

2.2.6 Otsingud

2.2.6.1 Tööriista OTSI kasutamine faili või kausta leidmiseks.

2.2.6.2 Failide otsimine faili nime, nime osa ja sisu järgi.

2.2.6.3 Failide otsimine muutmiskuupäeva, loomiskuupäeva ja suuruse järgi.  2.2.6.4 Failide otsimine metamärkide abil: faili tüüp, failinime algustäht.

2.2.6.5 Viimati kasutatud failide loendi kuvamine.

2.3 Utiliidid

2.3.1 Failide tihendamine

2.3.1.1 Failitihenduse tähendus.

2.3.1.2 Failide tihendamine draivil olevasse kausta.

2.3.1.3 Tihendatud failide hõrendamine draivil olevast asukohast.

2.3.2 Viirusetõrje

2.3.2.1 Viiruse olemus, arvuti nakatumise võimalused.

2.3.2.2 Viirusetõrjetarkvara konkreetsete draivide, kaustade või failide läbivaatamiseks.

2.3.2.3 Viirusetõrjetarkvara regulaarse värskendamise vajadus.

2.4 Prindihaldus

2.4.1 Printerisuvandid

2.4.1.1 Vaikeprinteri muutmine installitud printerite loendis.

2.4.1.2 Uue printeri installimine arvutile.

2.4.2 Printimine

2.4.2.1 Dokumendi printimine tekstitöötlusrakendusest.

2.4.2.2 Järjekorras oleva prinditöö edenemise kuvamine töölaua prindihalduri abil.

2.4.2.3 Prinditöö peatamine, taaskäivitamine ja kustutamine töölaua prindihalduri abil

 

10

Õppemeetodid

Loeng, praktiline töö

11

Iseseisev töö

 

12

Õppematerjalid

Koolitaja poolt koostatud õppematerjal

13

Nõuded õpingute lõpetamiseks,
sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid

Õppijale ja tema töödele antakse tagasisidet koolituse jooksul Hinnangu andmine toimub koolituse käigus, analüüsi teel.

14

Koolituse läbimisel väljastatav dokument

Peale kursuse läbimist saab õpilane kas tunnistus või tõend. Et saada tunistust peab õpilane läbima kursuse vähemalt 80% ulatuses.

Muidu isikule väljastatakse täienduskoolituse standardile vastav tõend täienduskoolituses osalemise või koolituse läbimise kohta.

 

15

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või
õpi- või töökogemuse kirjeldus

Eelnev kogemus arvuti kasutamisega mitte vähem kui 10 aastat, kesk, kõrg või kutseharidus.

16

Õppekava kinnitamise aeg

14.04.2021